Vaba tarkvara projektid

Mina tahaks võrrelda kaks open-source veebilehitsejad, mis on Mozilla Firefox ja Chromium.

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Firefox on Mozilla peamine arendusprojekt. Firefox on vaba tarkvara. Eestis on Firefox kasutatuim veebilehitseja. Mozilla Firefox on kirjutatud keeltes C/C++, XUL, XBL, JavaScript, CSS. Töötab operatsioonisüsteemidega Windows, Mac OS X ja Linux. Firefox on tõlkitud 86 keelde ning põhisuunitlus on veebilehitseja ning FTP klient.

Chromium on avatud lähtekoodiga veebilehitsija tehtud Google poolt. See on kirjutatud keeltes C++ ja Assembly, töötab operatsioonisüsteemides Windows (XP SP2 või hiljem), Mac OS X (10.5 või hiljem) ja Linux. Põhiline mugavus selles veebihehitsejas on see, et on olemas auto-update mehaniism, sisseehitatud PDF lugeja ja Flash Player. See veebibrauser on see kust Google Chrome võtab koodi.

How to become a hacker

Mina olen juba oma elu jooksul palju korda kokku puutunud hacker'i definitsiooniga, aga selle artikli abil avastasin endale palju teisi uusi aspekte.

Näiteks, hacker peab kirjutama open source tarkvara, testima ja debugima seda, panema kasulikku informatsiooni ja palju muud. Programmeerimise oskus peab olema väga kõrgel tasemel, nagu kirjutab autor - hacker peab rääkima koodikeeles vabalt.

Muidugi hackeril peab olema huvi selle vastu, sest kui seda ei ole siis tulemus ei tule nii hästi välja.

Mulle väga meeldis et see artikkel on kirjutatud väga arusaadavas keeles, igaüks saab aru sellest mida autor tahab teistele öelda. See artikkel annab ka inimestele aru saada kõik hackerite maailmast ja nende tegutsemise viisist.

Mina tahan kirjeldada sellist tarkvara nagu PostgreSQL. See on tarkvara SQL andmebaaside kasutamiseks ja üsna paljud seda kasutavad.

Vaba litsensist: http://www.opensource.org/licenses/postgresql

Seda tarkvara võib kasutada kes iganes ja mis iganes ettevõte. Litsents annab ettevõtele võimalust teha koodiga kõike mida ta tahab. On aga olemas üks punkt kus on kirjas, et ettevõte ise vastutab kui tarkvaraga tekivad probleemid.

Kui ettevõte hakab seda kasutama, siis peab oma koodi panna teksti, mis on nähtav üleval oleva lingi all.

Omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule

Oma elus ma ei ole sellega väga kokku puutunud, aga olen palju kuulnud ja võin anda omapoolse hinnangu.

Näiteks, tarkvara seaduslikuks kasutamiseks peab olema litsents kas paberikandjal või elektroonilisel kujul, mis fikseerib kasutamisõigusi. Kui kasutada tarkvara ilma sellise litsensita siis selle eest on ette nähtud trahvid ja karistused.

Tarkvara piraatluse 4 peamist vormi:

• kasutaja piraatlus (üksik- või juriidilised isikud ilma litsentsi omamata teevad enda arvutisse koopia tarkvarast ja kasutavad seda; litsentse tarkvara installeerimiseks ja kasutamiseks on omandatud vähem kui on arvuteid)
• ebaseaduslik installeerimine arvutimüüjate poolt (müüjad kasutavad ühte seaduslikult omandatud tarkvarakoopiat selle installeerimiseks mitmesse arvutisse)
• võltsingud (tehakse järgi nii tarkvara ja selle pakend ning levitatakse neid seaduslike toodetena)
• ebaseaduslik levitamine (levitatakse (müüakse, renditakse jne) tarkvara selleks õigust mitteomavate isikute poolt või kasutatakse selleks piraatkoopiaid).

Eestis kasutatavast tarkvarast on umbes 90% installeeritud ebaseaduslikult, seepärast on Eestis välja mõeldud väga ranged karistused.


Alati tuleb meeles pidada, et sa võid kasutada sellise tarkvara, aga juba homme sa võid istuda trellide taga.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma elus ma kasutan üsna palju open source tarkvara. Esimene väga hea näide on OpenOffice. Oma tööarvuti peal ma kasutan seda iga päev. See on väga mugav tarkvara Microsoft Office vahetamiseks. OpenOffice on tasuta, see pärast on väga mugav seda kasutada ja säästa oma raha.

Teiseks väga heaks näiteks on Mozilla Firefox ja Mozilla Thunderbird. Esimene on veebibrauser, teine on e-kirjade klient. Esimest mina kasutan alati kui veebis olen, asendan sellega Internet Exploreri. Teist ma kasutan Microsoft Outlook'i asendamiseks.

Veel tahaks esile tuua kaks näiteid, mida me kasutasime ülikoolis õppimiseks. Need on Eclipse ja MySQL. Eclipse on kindlasti üks parimatest software frameworkist ja sellega olen väga õnnelik et kasutasin seda.

Virtuaalmaailmad

Rääkides virtuaalmaailmast, mulle kohe tuleb meelde üks väga hea MMORPG nimega Ragnarök Online. Ragnarök sai tööle aastal 2002, ja sellest alates mängijate arv suurenes väga kiiresti.

Inimesed mängu sees saavad omavahel rääkida, osta/müüa asju, inimesed saavad moodustada gildi ja pärast osaleda sõjades gildide vahel. Üks väga huvitav erinevus selles mängus on see, et mängus saab moodustada oma perekonna, abielluda. Abiellumine annab erinevaid võimalusi juurde.
Virtuaalmaailma graafika on tehtud kasutades 3D graafikat, iseloomad aga on realiseeritud 2D-ga.

Mina ise mäletan kuidas meie mängisime seda mängu arvutiklubides koos oma sõpradega, vaatamata sellele et meil olid arvutid kodus. Minu arvates, sellised MMORPG mängud annavad inimestele rohkem võimalust omavahel suhelda, kohtuda. Aga tuleb alati meeles pidada, et meie elame reaalses maailmas ja sel ajal millal meie mängime, elu võib muutuda, ja tuleb elada reaalse maailma sees.

Folksonoomia

1. Flickr.com

Mina arvan, et flickr on väga hea näide kui rääkida folksonoomiast, kuid see ei ole hea kuidas seal seda kasutatakse. Inimesed alati kasutavad tegid piltide lisamiseks ja piltide otsimise ajal aitab see aega säästa. Kui vaadata flickri tägide pilvele siis võib näha et kõige rohkem kasutatavad tagid on pulmad, pidu, reisimine, aga nende vahel ei ole mingit seost olemas.

2. Heaks näiteks mina tooks Web 2.0. Web 2.0 võimaldab inimestel jagada infot ja teha koostööd. Kui vaadata tagide pilvele siis võime näha et selle peal on rohkem sõnad ja mõisted seotud.

Minu arvates Flickr.com ja Web 2.0 on kõige parimad näited kui me rääkime folksonoomiast.