Vaba tarkvara projektid

Mina tahaks võrrelda kaks open-source veebilehitsejad, mis on Mozilla Firefox ja Chromium.

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Firefox on Mozilla peamine arendusprojekt. Firefox on vaba tarkvara. Eestis on Firefox kasutatuim veebilehitseja. Mozilla Firefox on kirjutatud keeltes C/C++, XUL, XBL, JavaScript, CSS. Töötab operatsioonisüsteemidega Windows, Mac OS X ja Linux. Firefox on tõlkitud 86 keelde ning põhisuunitlus on veebilehitseja ning FTP klient.

Chromium on avatud lähtekoodiga veebilehitsija tehtud Google poolt. See on kirjutatud keeltes C++ ja Assembly, töötab operatsioonisüsteemides Windows (XP SP2 või hiljem), Mac OS X (10.5 või hiljem) ja Linux. Põhiline mugavus selles veebihehitsejas on see, et on olemas auto-update mehaniism, sisseehitatud PDF lugeja ja Flash Player. See veebibrauser on see kust Google Chrome võtab koodi.

How to become a hacker

Mina olen juba oma elu jooksul palju korda kokku puutunud hacker'i definitsiooniga, aga selle artikli abil avastasin endale palju teisi uusi aspekte.

Näiteks, hacker peab kirjutama open source tarkvara, testima ja debugima seda, panema kasulikku informatsiooni ja palju muud. Programmeerimise oskus peab olema väga kõrgel tasemel, nagu kirjutab autor - hacker peab rääkima koodikeeles vabalt.

Muidugi hackeril peab olema huvi selle vastu, sest kui seda ei ole siis tulemus ei tule nii hästi välja.

Mulle väga meeldis et see artikkel on kirjutatud väga arusaadavas keeles, igaüks saab aru sellest mida autor tahab teistele öelda. See artikkel annab ka inimestele aru saada kõik hackerite maailmast ja nende tegutsemise viisist.

Mina tahan kirjeldada sellist tarkvara nagu PostgreSQL. See on tarkvara SQL andmebaaside kasutamiseks ja üsna paljud seda kasutavad.

Vaba litsensist: http://www.opensource.org/licenses/postgresql

Seda tarkvara võib kasutada kes iganes ja mis iganes ettevõte. Litsents annab ettevõtele võimalust teha koodiga kõike mida ta tahab. On aga olemas üks punkt kus on kirjas, et ettevõte ise vastutab kui tarkvaraga tekivad probleemid.

Kui ettevõte hakab seda kasutama, siis peab oma koodi panna teksti, mis on nähtav üleval oleva lingi all.

Omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule

Oma elus ma ei ole sellega väga kokku puutunud, aga olen palju kuulnud ja võin anda omapoolse hinnangu.

Näiteks, tarkvara seaduslikuks kasutamiseks peab olema litsents kas paberikandjal või elektroonilisel kujul, mis fikseerib kasutamisõigusi. Kui kasutada tarkvara ilma sellise litsensita siis selle eest on ette nähtud trahvid ja karistused.

Tarkvara piraatluse 4 peamist vormi:

• kasutaja piraatlus (üksik- või juriidilised isikud ilma litsentsi omamata teevad enda arvutisse koopia tarkvarast ja kasutavad seda; litsentse tarkvara installeerimiseks ja kasutamiseks on omandatud vähem kui on arvuteid)
• ebaseaduslik installeerimine arvutimüüjate poolt (müüjad kasutavad ühte seaduslikult omandatud tarkvarakoopiat selle installeerimiseks mitmesse arvutisse)
• võltsingud (tehakse järgi nii tarkvara ja selle pakend ning levitatakse neid seaduslike toodetena)
• ebaseaduslik levitamine (levitatakse (müüakse, renditakse jne) tarkvara selleks õigust mitteomavate isikute poolt või kasutatakse selleks piraatkoopiaid).

Eestis kasutatavast tarkvarast on umbes 90% installeeritud ebaseaduslikult, seepärast on Eestis välja mõeldud väga ranged karistused.


Alati tuleb meeles pidada, et sa võid kasutada sellise tarkvara, aga juba homme sa võid istuda trellide taga.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma elus ma kasutan üsna palju open source tarkvara. Esimene väga hea näide on OpenOffice. Oma tööarvuti peal ma kasutan seda iga päev. See on väga mugav tarkvara Microsoft Office vahetamiseks. OpenOffice on tasuta, see pärast on väga mugav seda kasutada ja säästa oma raha.

Teiseks väga heaks näiteks on Mozilla Firefox ja Mozilla Thunderbird. Esimene on veebibrauser, teine on e-kirjade klient. Esimest mina kasutan alati kui veebis olen, asendan sellega Internet Exploreri. Teist ma kasutan Microsoft Outlook'i asendamiseks.

Veel tahaks esile tuua kaks näiteid, mida me kasutasime ülikoolis õppimiseks. Need on Eclipse ja MySQL. Eclipse on kindlasti üks parimatest software frameworkist ja sellega olen väga õnnelik et kasutasin seda.

Virtuaalmaailmad

Rääkides virtuaalmaailmast, mulle kohe tuleb meelde üks väga hea MMORPG nimega Ragnarök Online. Ragnarök sai tööle aastal 2002, ja sellest alates mängijate arv suurenes väga kiiresti.

Inimesed mängu sees saavad omavahel rääkida, osta/müüa asju, inimesed saavad moodustada gildi ja pärast osaleda sõjades gildide vahel. Üks väga huvitav erinevus selles mängus on see, et mängus saab moodustada oma perekonna, abielluda. Abiellumine annab erinevaid võimalusi juurde.
Virtuaalmaailma graafika on tehtud kasutades 3D graafikat, iseloomad aga on realiseeritud 2D-ga.

Mina ise mäletan kuidas meie mängisime seda mängu arvutiklubides koos oma sõpradega, vaatamata sellele et meil olid arvutid kodus. Minu arvates, sellised MMORPG mängud annavad inimestele rohkem võimalust omavahel suhelda, kohtuda. Aga tuleb alati meeles pidada, et meie elame reaalses maailmas ja sel ajal millal meie mängime, elu võib muutuda, ja tuleb elada reaalse maailma sees.

Folksonoomia

1. Flickr.com

Mina arvan, et flickr on väga hea näide kui rääkida folksonoomiast, kuid see ei ole hea kuidas seal seda kasutatakse. Inimesed alati kasutavad tegid piltide lisamiseks ja piltide otsimise ajal aitab see aega säästa. Kui vaadata flickri tägide pilvele siis võib näha et kõige rohkem kasutatavad tagid on pulmad, pidu, reisimine, aga nende vahel ei ole mingit seost olemas.

2. Heaks näiteks mina tooks Web 2.0. Web 2.0 võimaldab inimestel jagada infot ja teha koostööd. Kui vaadata tagide pilvele siis võime näha et selle peal on rohkem sõnad ja mõisted seotud.

Minu arvates Flickr.com ja Web 2.0 on kõige parimad näited kui me rääkime folksonoomiast.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Minu arvates iga inimene kasutab omas elus wikipediat. Wikipedia on selline entsüklopeedia, et isegi otsides mingi sõna või sündmus ja sisestades sega google's, annab google esimese lingina wikipediat.


Mina ise kasutan wikipediat üsna tihti, sest alati tahaks saada rohkem infot millegi kohta, ja kui tekivad mõned küsimused, kohe külastan wikit. Seega võib öelda, et wiki annab mulle palju informatsiooni ja olen kindel et seda võiks veelgi paremaks teha.

Esimeseks mina pakuks teha sellise asja, et igaüks saab hinnata seda artikli, mida ta luges. Näiteks, võiks teha niimoodi, et iga artikli lõpus oleks küsimus: Kas see artikel aitas teid leida seda infot mida teie otsisite? ja oleks kaks nuppu - Jah ja Ei. Minu arvates see oleks väga kasulik kõikide lugejate jaoks, sest alati on hea meel teada saada, kas see aitas teisi või mitte, et äkki on vaja seda artikli kuidagi parandada.

Teiseks mina pakuks teha andmete kontrolli. See tähendab et enne kui keegi paneb välja mingi artikli peab seda keegi kontrollima, kas on see õige või mitte, kas saab sellele allikale usaldada või mitte. Näiteks, kui mingi artikel on juba olemas ja keegi tahab seda parandada peab ennem administraator uue info kontrollida, äkki ei ole see tõde.

Need olid minu pakumised kuidas teha wikipeediat veelgi paremaks, aga mina arvan et see on juba praegu väga hästi tehtud ja ilma nende uuenduseta saab hakkama.

Blogimine

Praegu väga paljud inimesed omavad blogi. Ja igaühel on selleks oma põhjus. Mõned inimesed kirjutavad blogi huvi pärast, teiste jaoks on see nagu päevik, mõned teevad seda et teised saaksid mida õppida. Järgnevalt mina tahan kirjeldada neid blogisid ja tuua näited.

• http://blog.diary.com/ - seda blogi veetakse nagu päevik. See blog on tehtud diary.com saidi omanike poolest ja nemad kirjutavad sinna kõige huvitavamaid sündmusi mis on toimunud saidil või mis on sellega seotud.
• http://www.guardian.co.uk/news/blog - uudiste blogi. Selle blogi omanik on maailma tuntud Britannia ajaleht The Guardian. Seal inimesed saavad teada värskemaid uudiseid mis on maailmas juhtunud.
• http://www.travelblog.org/ - siin inimesed kirjutavad oma muljeid reisimisest ja kohtadest kus nad käinud on. Seda blogi on väga mõistlik külastada enne reisile minekut, sest alati on väga kasulik teada saada kus mida külastada ja mida vaadata.
• http://www.photoblog.com/ - siin inimesed panevad välja oma pilte. Pildid võivad olla erinevad – kas loodus, autod, inimesed või midagi muu. Seda on väga huvitav külastada ja vaadata erinevaid pilte erinevatest kohtadest.
• http://blog.com/ - seda portaali inimesed kasutavad lihtsalt oma muljete väljendamiseks. Seal ei ole mingit temaatikat ehk igaüks kirjutab sellest mida ta tahab, teised saavad seda lugeda ja kommenteerida, ehk alati toimud vestlus inimeste vahel.

Sotsiaalsed võrgustikud

Facebook

• Identiteet – igal inimesel on olemas oma konto, igaüks saab endale panna sellise nime, mille ta ise tahab. Kui ta tahab ta võib lisada endale fotosid, kirjeldada ennast – enda hobisid, koole kus ta on õppinud, kohti kus ta on töötanud.

• Kohalolek – Igal inimesel on võimalus muuta oma staatust. Kui inimesel on Facebooki konto avatud, aga ta ei ole arvuti taga, siis mõne aja pärast muutud staatus Away’ks.

• Suhted – Iga inimene lisab oma sõbralisti neid keda ta ise tahab. Oma sõpradest saab moodustada listi. Listis võivad olla näiteks head sõbrad, kollegid, jne.

• Vestlused – Inimesed saavad omavahel suhelda kasutades chatti või postkasti. Chattil suhtlemiseks on vaja et kasutaja oleks facebookis sisse logitud. Postkasti kirjutamiseks aga pole mingeid piiranguid.

• Rühmad – Nagu ma juba ütlesin, saab koostada listi sõpradest. Mina ise kasutan 2 listi – Tallinna Tehnikaülikool ja Icefire OÜ. Ühes on minul õppekollegid ja teises töökolleegid.

• Reputatsioon – Facebook ei kasuta punktisüsteemi nagu Rate.ee’s on olemas, aga facebookis on olemas nupp Like. Selle nuppu vajutamisel inimene annab teada, et temale meeldib kas pilt, video, link või mõni muu publikatsioon.

• Jagamine – Iga inimene saab jagada oma sõbralistiga linke, videot, muusikat, pilte jne. Peamine asi on selles, et igaüks ise valib kellega millist infot jagada. Saab jagada, näiteks, pilti ainult inimestega kes on listis ’Sõbrad’.

Võrgukogukonnad

Töö tegemiseks ma valisin livejorunal.com (http://www.livejournal.com/) võrgukogukonna, mis kujutab ennast blogimisportaali, kus igaüks saab oma muljeid ja emotsioone avaldada tervele maailmale. 

Tehnoloogiline areng – livejournal on arendatud niimoodi, et igaüks saab kirjutada omas blogis kõike mis ta tahab. Ka on olemas võimalus lugeda ja kommenteerida iga inimese blogi. Kõik, mis on vaja livejournali kasutamiseks on arvuti ja internetiühendus.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid – Igaüks saab iseendast kirjutada seda, mida ta tahab, kas on see nimi, sünniaasta või midagi muu. See annab igale kasutajale võimalust tunda ennast kas naiseks või meheks, kas 10- või 50 aastase inimesena. J 

Ajatu aeg – Kuna Livejournal’it kasutab üsna palju inimesi on olemas kasutajad nii Ameerikast kui ka Austraaliast. See võimaldab suhelda omavahel vaatamata sellele, et ajavahe on nendel inimestel peaaegu ööpäev. 

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus – Inimestel on võimalus suhelda olemasolevatel gruppidel, mida nimetatakse community’ks. Igal grupil on oma kindel teema, aga kui inimesed vajavad rohkem suhtlemist, siis nad võivad kohtuda teistes sotsiaalses võrgus või kohtuda reaalses elus.

Hariduslikud püüdlused – Võrgukogukonna liikmed annavad üksteisele palju õpetava informatsiooni selleks, et teised teaksid seda ka, ja muidugi on olemas ka sellised community’d, kus inimesed ainult õpivad midagi.

Palju vaba aega, mida sisustada Iga inimene saab vabal ajal lugeda seda teemat, mis talle huvipakub. See võib olla näiteks sportiblogi, turismiblogi või midagi muu. Ehk see annab suure võimaluse inimesele vabalt oma aega veeta surfides teisi blogi.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – muidugi peamine eesmärk on suhelda blogide kaudu, aga kui inimesed tahavad suhelda üks teisega, siis nad võivad kohtuda reaalses elus. Minu arvates, on see alati huvitav teada saada kellega sa oled suhelnud.

Vahel ka otsene altruism – Muidugi iga bloggeri põhimõte ei ole aidata teistele, aga on olemas inimesi, kes pidavad oma blogi selleks, et teised saaksid midagi uut enda jaoks teada saada. Ja tänu nendele inimestele saavad teised olla targemaks kui nad on. 

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad

Siia tulevad artiklid aine "Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad" kohta.