How to become a hacker

Mina olen juba oma elu jooksul palju korda kokku puutunud hacker'i definitsiooniga, aga selle artikli abil avastasin endale palju teisi uusi aspekte.

Näiteks, hacker peab kirjutama open source tarkvara, testima ja debugima seda, panema kasulikku informatsiooni ja palju muud. Programmeerimise oskus peab olema väga kõrgel tasemel, nagu kirjutab autor - hacker peab rääkima koodikeeles vabalt.

Muidugi hackeril peab olema huvi selle vastu, sest kui seda ei ole siis tulemus ei tule nii hästi välja.

Mulle väga meeldis et see artikkel on kirjutatud väga arusaadavas keeles, igaüks saab aru sellest mida autor tahab teistele öelda. See artikkel annab ka inimestele aru saada kõik hackerite maailmast ja nende tegutsemise viisist.

Mina tahan kirjeldada sellist tarkvara nagu PostgreSQL. See on tarkvara SQL andmebaaside kasutamiseks ja üsna paljud seda kasutavad.

Vaba litsensist: http://www.opensource.org/licenses/postgresql

Seda tarkvara võib kasutada kes iganes ja mis iganes ettevõte. Litsents annab ettevõtele võimalust teha koodiga kõike mida ta tahab. On aga olemas üks punkt kus on kirjas, et ettevõte ise vastutab kui tarkvaraga tekivad probleemid.

Kui ettevõte hakab seda kasutama, siis peab oma koodi panna teksti, mis on nähtav üleval oleva lingi all.

Omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule

Oma elus ma ei ole sellega väga kokku puutunud, aga olen palju kuulnud ja võin anda omapoolse hinnangu.

Näiteks, tarkvara seaduslikuks kasutamiseks peab olema litsents kas paberikandjal või elektroonilisel kujul, mis fikseerib kasutamisõigusi. Kui kasutada tarkvara ilma sellise litsensita siis selle eest on ette nähtud trahvid ja karistused.

Tarkvara piraatluse 4 peamist vormi:

• kasutaja piraatlus (üksik- või juriidilised isikud ilma litsentsi omamata teevad enda arvutisse koopia tarkvarast ja kasutavad seda; litsentse tarkvara installeerimiseks ja kasutamiseks on omandatud vähem kui on arvuteid)
• ebaseaduslik installeerimine arvutimüüjate poolt (müüjad kasutavad ühte seaduslikult omandatud tarkvarakoopiat selle installeerimiseks mitmesse arvutisse)
• võltsingud (tehakse järgi nii tarkvara ja selle pakend ning levitatakse neid seaduslike toodetena)
• ebaseaduslik levitamine (levitatakse (müüakse, renditakse jne) tarkvara selleks õigust mitteomavate isikute poolt või kasutatakse selleks piraatkoopiaid).

Eestis kasutatavast tarkvarast on umbes 90% installeeritud ebaseaduslikult, seepärast on Eestis välja mõeldud väga ranged karistused.


Alati tuleb meeles pidada, et sa võid kasutada sellise tarkvara, aga juba homme sa võid istuda trellide taga.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma elus ma kasutan üsna palju open source tarkvara. Esimene väga hea näide on OpenOffice. Oma tööarvuti peal ma kasutan seda iga päev. See on väga mugav tarkvara Microsoft Office vahetamiseks. OpenOffice on tasuta, see pärast on väga mugav seda kasutada ja säästa oma raha.

Teiseks väga heaks näiteks on Mozilla Firefox ja Mozilla Thunderbird. Esimene on veebibrauser, teine on e-kirjade klient. Esimest mina kasutan alati kui veebis olen, asendan sellega Internet Exploreri. Teist ma kasutan Microsoft Outlook'i asendamiseks.

Veel tahaks esile tuua kaks näiteid, mida me kasutasime ülikoolis õppimiseks. Need on Eclipse ja MySQL. Eclipse on kindlasti üks parimatest software frameworkist ja sellega olen väga õnnelik et kasutasin seda.