Virtuaalmaailmad

Rääkides virtuaalmaailmast, mulle kohe tuleb meelde üks väga hea MMORPG nimega Ragnarök Online. Ragnarök sai tööle aastal 2002, ja sellest alates mängijate arv suurenes väga kiiresti.

Inimesed mängu sees saavad omavahel rääkida, osta/müüa asju, inimesed saavad moodustada gildi ja pärast osaleda sõjades gildide vahel. Üks väga huvitav erinevus selles mängus on see, et mängus saab moodustada oma perekonna, abielluda. Abiellumine annab erinevaid võimalusi juurde.
Virtuaalmaailma graafika on tehtud kasutades 3D graafikat, iseloomad aga on realiseeritud 2D-ga.

Mina ise mäletan kuidas meie mängisime seda mängu arvutiklubides koos oma sõpradega, vaatamata sellele et meil olid arvutid kodus. Minu arvates, sellised MMORPG mängud annavad inimestele rohkem võimalust omavahel suhelda, kohtuda. Aga tuleb alati meeles pidada, et meie elame reaalses maailmas ja sel ajal millal meie mängime, elu võib muutuda, ja tuleb elada reaalse maailma sees.

Folksonoomia

1. Flickr.com

Mina arvan, et flickr on väga hea näide kui rääkida folksonoomiast, kuid see ei ole hea kuidas seal seda kasutatakse. Inimesed alati kasutavad tegid piltide lisamiseks ja piltide otsimise ajal aitab see aega säästa. Kui vaadata flickri tägide pilvele siis võib näha et kõige rohkem kasutatavad tagid on pulmad, pidu, reisimine, aga nende vahel ei ole mingit seost olemas.

2. Heaks näiteks mina tooks Web 2.0. Web 2.0 võimaldab inimestel jagada infot ja teha koostööd. Kui vaadata tagide pilvele siis võime näha et selle peal on rohkem sõnad ja mõisted seotud.

Minu arvates Flickr.com ja Web 2.0 on kõige parimad näited kui me rääkime folksonoomiast.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Minu arvates iga inimene kasutab omas elus wikipediat. Wikipedia on selline entsüklopeedia, et isegi otsides mingi sõna või sündmus ja sisestades sega google's, annab google esimese lingina wikipediat.


Mina ise kasutan wikipediat üsna tihti, sest alati tahaks saada rohkem infot millegi kohta, ja kui tekivad mõned küsimused, kohe külastan wikit. Seega võib öelda, et wiki annab mulle palju informatsiooni ja olen kindel et seda võiks veelgi paremaks teha.

Esimeseks mina pakuks teha sellise asja, et igaüks saab hinnata seda artikli, mida ta luges. Näiteks, võiks teha niimoodi, et iga artikli lõpus oleks küsimus: Kas see artikel aitas teid leida seda infot mida teie otsisite? ja oleks kaks nuppu - Jah ja Ei. Minu arvates see oleks väga kasulik kõikide lugejate jaoks, sest alati on hea meel teada saada, kas see aitas teisi või mitte, et äkki on vaja seda artikli kuidagi parandada.

Teiseks mina pakuks teha andmete kontrolli. See tähendab et enne kui keegi paneb välja mingi artikli peab seda keegi kontrollima, kas on see õige või mitte, kas saab sellele allikale usaldada või mitte. Näiteks, kui mingi artikel on juba olemas ja keegi tahab seda parandada peab ennem administraator uue info kontrollida, äkki ei ole see tõde.

Need olid minu pakumised kuidas teha wikipeediat veelgi paremaks, aga mina arvan et see on juba praegu väga hästi tehtud ja ilma nende uuenduseta saab hakkama.

Blogimine

Praegu väga paljud inimesed omavad blogi. Ja igaühel on selleks oma põhjus. Mõned inimesed kirjutavad blogi huvi pärast, teiste jaoks on see nagu päevik, mõned teevad seda et teised saaksid mida õppida. Järgnevalt mina tahan kirjeldada neid blogisid ja tuua näited.

• http://blog.diary.com/ - seda blogi veetakse nagu päevik. See blog on tehtud diary.com saidi omanike poolest ja nemad kirjutavad sinna kõige huvitavamaid sündmusi mis on toimunud saidil või mis on sellega seotud.
• http://www.guardian.co.uk/news/blog - uudiste blogi. Selle blogi omanik on maailma tuntud Britannia ajaleht The Guardian. Seal inimesed saavad teada värskemaid uudiseid mis on maailmas juhtunud.
• http://www.travelblog.org/ - siin inimesed kirjutavad oma muljeid reisimisest ja kohtadest kus nad käinud on. Seda blogi on väga mõistlik külastada enne reisile minekut, sest alati on väga kasulik teada saada kus mida külastada ja mida vaadata.
• http://www.photoblog.com/ - siin inimesed panevad välja oma pilte. Pildid võivad olla erinevad – kas loodus, autod, inimesed või midagi muu. Seda on väga huvitav külastada ja vaadata erinevaid pilte erinevatest kohtadest.
• http://blog.com/ - seda portaali inimesed kasutavad lihtsalt oma muljete väljendamiseks. Seal ei ole mingit temaatikat ehk igaüks kirjutab sellest mida ta tahab, teised saavad seda lugeda ja kommenteerida, ehk alati toimud vestlus inimeste vahel.

Sotsiaalsed võrgustikud

Facebook

• Identiteet – igal inimesel on olemas oma konto, igaüks saab endale panna sellise nime, mille ta ise tahab. Kui ta tahab ta võib lisada endale fotosid, kirjeldada ennast – enda hobisid, koole kus ta on õppinud, kohti kus ta on töötanud.

• Kohalolek – Igal inimesel on võimalus muuta oma staatust. Kui inimesel on Facebooki konto avatud, aga ta ei ole arvuti taga, siis mõne aja pärast muutud staatus Away’ks.

• Suhted – Iga inimene lisab oma sõbralisti neid keda ta ise tahab. Oma sõpradest saab moodustada listi. Listis võivad olla näiteks head sõbrad, kollegid, jne.

• Vestlused – Inimesed saavad omavahel suhelda kasutades chatti või postkasti. Chattil suhtlemiseks on vaja et kasutaja oleks facebookis sisse logitud. Postkasti kirjutamiseks aga pole mingeid piiranguid.

• Rühmad – Nagu ma juba ütlesin, saab koostada listi sõpradest. Mina ise kasutan 2 listi – Tallinna Tehnikaülikool ja Icefire OÜ. Ühes on minul õppekollegid ja teises töökolleegid.

• Reputatsioon – Facebook ei kasuta punktisüsteemi nagu Rate.ee’s on olemas, aga facebookis on olemas nupp Like. Selle nuppu vajutamisel inimene annab teada, et temale meeldib kas pilt, video, link või mõni muu publikatsioon.

• Jagamine – Iga inimene saab jagada oma sõbralistiga linke, videot, muusikat, pilte jne. Peamine asi on selles, et igaüks ise valib kellega millist infot jagada. Saab jagada, näiteks, pilti ainult inimestega kes on listis ’Sõbrad’.